Töökaaslastega minu sünnipäeva tähistamas

Sünnipäev sai peetud Saarisoo turismitalu tünnisaunas.
Külaliste ootel.

Pidu algas.....

ja lõppes ka, aga nendest piltidest ajalugu vaikib :).

Kosmoses näeme, raisk!

Lava ootamas oma staare e Kosmikuid ja Metsatölli.

Kaks fänni koos Kosmikute lauljaga.

Näitusel Mudaravilas

Huvitav küll, mis riistapuu minu selja taga on. Nii palju võin öelda, et tegemist on piinariistaga...... Kui elaks keskajal, mitu korda ma siis piinapingil või tuleriidal oleksin juba olnud.

Kes nõustus koos minuga pilti tegema?

Külaskäik Viljandisse

Külaskäik Viljandisse ei toimunud küll väga sobival päeval, kuna sooviks oli natuke järve ääres päikest nautida. Aga ilm vedas alt, päike küll paistis, aga tuul oli väga kõva.

Viljandi paadmeest me ei näinud, aga kohalik part tuli küll "tere" ütlema.

K-rautakeskos

Pöördusin Pärnu poodi sooviga osta uksele tihendit. Et mitte eriti kaua poes aega viita, otsustasin infoletist küsida, kuhu poole sellised asjad jäävad. Sain vastuse, et kinnitusvahendite osakonnas. OK suundusin sinna. Ringi vaadatades ei näinud midagi sellist, mis tihendeid oleksid meenutanud. Otsustasin järgmise teenindaja poole pöörduda. Pärast mitmid ringe riiulite vahel (teenindaja ees ja mina järel), küsiti juhatust kolmanda teenindaja käest. Siis suunati mind "tagaosakonda". Hallo tagaosakond! Minu ees kapanud teenindaja jäi nüüd minust lõpuks maha st kus asub "tagaosakond" mulle ei näidatud. OK leidsin lõpuks tagaosakonna ja teenindaja, kes mind minu mures aitas. Kuid see mida ta rääkis firma kohta, pani mind kukalt kratsima. Ütlen nii palju, et mina ei tahaks küll olla selle töötaja nahas ja töötada firmas, millest ise nii halvasti arvan.

Suvine õhtu

Mustikametsas

Väike jalutuskäik kassiga

Ratsutamas

Nii, see on siis ka tehtud...
Juuli esimesel päeval sai siis esimest korda hobuse selga istutud. Algul oli küll selline tunne, et kohe kukun maha, aga õnneks seda ei juhtunud.
Märal, kellega mina ratsutasin, oli ka varss, kes meiega kõik tiirud kaasa tegi. Vahepeal läks tal ka kõht tühjaks ja siis oli vaja ju kohe sööma hakata... emme tissi. Ja siis hobune, nimega Urva, seisis ja ootas, millal laps kõhu täis saab. Aga muidu oli elamus omaette ja hobuse seljas sai oldud oma tund või isegi rohkem. Sellele eelnes loomulikult looma valmis panek ja pärast jahutamine ja jalutamine. Minu oma küll jalutamisest eriti ei hoolinud, tahtis ainult rohtu süüa.
Täna hommikul mul natuke valus istuda, aga huvitav kuidas pinginaabril Airal on, sest ta proovis ka traavida, mina ainult sõitsin sammu:).
Aira tütar ja tema sõbranna olid ju lausa profid, lausa hüppasid, aga kukkusid ka :(.