Mõned pildid meie uuest pereliikmest

12. ja 13. päev Praha - Tori

Kaks viimast päeva olid planeeritud kojusõidu päevadeks, veel viimane peatus Poolas hotellis Ekwos, mis osutus suurepäraseks üllatuseks.
Need 2 päeva möödusid eriliste intsidentideta ja 13. päeva keskööks olimegi kodus.
Sõitsime reisi jooksul läbi 3936 kilomeetrit, keskmise kütusekuluga 6,6 liitrit 100 kilomeetri kohta. Meeldejäävaimaks külastusobjektiks oli Schönbrunni lossiaed. Pettumuse valmistas Senec Slovakkias ja Praha jättis suhu raha maitse. Ilmaga vedas, kui välja arvata Senecisse planeeritud puhkuse päev, mil sadas. Kokkuvõttes oli ilus reis ja esimene omal käel nii pika reisi planeerimise ja läbimise kogemus olemas. Loomulikult ei saa mainimata ja tänamata jätta oma meeldivaid reisikaaslasi.

11. päev Praha loomaaed

Tänane päev kuulus loomaaia külastamisele, kuna eile õhtul sai vanalinnas tiir tehtud. Hotellist loomaaeda sai 2 trammi ja ühe bussiga. Lugesin kusagilt, et tegemist pidi olema ühe parima Euroopa loomaaiaga, võrreldes Riia ja Viini omaga on küll tükk maada parem. Aga Tallinn küll minu arvates maha ei jää. Praha loomaaia territoorium on mitmekesisem, Tallinn peab hakkama saama tasase maa-alaga. Kuigi ei olnud väga palav ilm, siis paljud loomad otsustasid end mitte näidata või lihtsalt magasid.
Homme hommikul hakkame tagasi kodu poole liikuma, ees ootab kaks pikka sõidupäeva, vahepeal veel magamispeatus Varrssavi lähistel. Koju peaksime jõudma neljapäeva öösel vastu reedet. Pilte täna pole, kuna hotelli neti ühendus ei lasknud seda teha. Kohtumiseni juba Eestimaa pinnal.

10.päev Wesenufer - Praha

Kohe hommikul hakkasime Wesenuferist sõitma Praha poole, sõita oli umbes 230 kilomeetri ringis. Teel tegime ainult paar hädapeatust ja peale lõunat olimegi Prahas. Hotelli on jällegi ühistranspordi suhtes ideaalses kohas ja trammiga saime Karlovi silla juurde.

 Pildikesi Karlovi sillalt.

 Eesti saatkonna hoone Prahas.

 Väike rüütliplika, kellele on raudrüü veel liiga suur.

 Huvitav palju treppe ja kõrgusi me sel reisil vallutanud oleme ehk lihtsamalt öeldes retk kuningalossi juurde.

 Praha kindluse külastamisega oli huvitav juhtum. Sisenesime kindlusesse, vaatasime katedraali ja ühte kitsast tänavat, mida kutsutakse "kuldseks tänavaks" ja kindluse õue. Õu koosnes mitmetest eri nimelistest aedadest ja mingil hetkel alla laskudes, et aiast väljuda, tuli ette üks putka, kus nõuti raha aia läbimise eest.

 Senati aed, kus saime veeta ainult mõningad minutid, kuna jõudsime just enne sulgemist (19.00)

Ära sai vaadatud-kuulatud kohustuslik kellamäng.

9. päev Baumkroneweg

Tänase päeva peaeesmärk oli külastada Baumkroneweg'i. Eesti keeles võiks see kõlada kui kõrgseiklusrada. Tegemist on puude kohal kõrguva seiklusrajaga. Raja keskel oli lastemänguväljak, söögikoht ja puude latvade kõrgusel olevad hotellitoad. Rajale sisenedes tehti sinust kohe pilt, mille said raja lõpus endale osta. Raja teine osa oli tavaline metsatee.

 Sigridi tehtud pilt.

 Vaade tornist ümbruskonnale, mis oli umbes 600 meetri kõrgusel merepinnast.

Tänane ilm on selline heitlik, kord paistab päike ja siis on jälle äikesevihma hoog, seetõttu pärastlõuna veedame me oma Doonau äärses majutuskohas.

8. päev Viin - Wesenufer

Hommikul startisime Viinist mööda Doonau äärt, suuremad peatused olid paaris ostukeskuses, aga pikem peatus oli planeeritud Donauschlingel (Doonau käänak). Koht, kus Doonau jõgi hakkab "vastupidi voolama". Käänakut on hästi näha vaateplatvormilt, kuhu viib 1,4 km pikkune metsatee. Tee alguspunkti ja lõpppunkti kõrguste vahe on umbes 130 meetrit. 

 Teekonna alguses ja.....

 lõpus.

 Vaatepilt avanes selline. Enne meid oli seal üks paarike, kes oli lahkesti nõus meist pilti tegema.

 Mis on Austria ilma struudlita?

Meie majutus järgmiseks kaheks ööks on kodumajutus ühes Austria külakeses nimega Wesenufer, mis asub Doonau ääres. Tuba annav välja sviidi mõõdu, eraldi toa osa istumiseks ja Sigridi voodile ning lisaks on veel ka diivan. Esmamulje on super ja siiamaani parim. Jalutasime õhtul külas, kus kohalik rahvas pidas puhkpilliorkestri saatel tuletõrjekuuris pidu.

Pildikesi Viinist

Viini hotellis oli WIFI ühendus peaaegu olematu, siis ei hakanud end vaevama piltide üles laadimisega, järgmisene siis mõned fotomeenutused.

Nii tervitati meid Viini loomaaias orava poolt, kes jooksis seal vabalt ringi ja inimesi ei kartnud.

Viimased pildid on Schönnbrunni lossis, elu mälestusväärsemate hetkede meenutamiseks. Aed oli vapustav, ükski foto ei suuda seda edastada. Nii et väga sellele ei panustanudki vaid nautisime vaadet. Ei liialda, kui ütlen, et käisime läbi 1/10 aiast.

6. päev Senec - Viin ja 7. päev Viin

Hakkasime neljapäeva hommikul Senecist Viini poole sõitma. Hotellist lahkumine läks suuremate viperusdeta, välja arvatud võibolla see, et taheti minu allkirja ühele paberile, mille sisu nad mulle arusaadavalt seletada ei osanud. Aga asjad said selgeks räägitud ja sõit võis alata. Viini poole suundusime läbi Austria väikelinnade, kus inimesi praktiliselt tänavatel ei kohanud ja kõik oli vaikne.
Pikema peatuse tegime Göttlesbrunnis eesmärgiga külastada veini keldrit ja osta ostetootjalt veini. Eesmärk sai olaliselt täidetud ja valge vein ostetud. Seal linnas saime ka ühe kogemuse võrra rikkamaks, nimelt kui keelt ei oska, siis ise oled süüdi.
Viini jõudsime peale lõunat, hotell asub vanas majas, tuba on suur. Lubatud WIFI on olematu. Õhtul külastasime Schönbrunni lossi, mis asub hotellist umbes 30 minutilise jalutuskäigu kaugusel ja seal asuvat Viini loomaaeda. Meie külastuskäik jäi lühikeseks, kuna hakkas sadama äikesevihma.
Tänane päev (27.07) on Viinis imeilus ja imesoe. Tegime jalutuskäigu kesklinnas ja sinna saamiseks kasutasime Viini ühistranspordi hüvesid. Peale lõunat, Sigridi soovi kohaselt, külastasime laste mänguväljakuid, mis asusid poolel teel Schönnbrunni lossi, kuna eelmisel õhtul jäi külaskäik lossi parki lühikeseks, siis asusime sinna poole uuesti teele. Seal veetsime umbes tunnikese ja siis hotelli tagasi.

5. päev Senec

Öösel hakkas sadama vihma ja sadas umbes keskpäevani. Kuna Senecis oli meil plaanis päevitada ja sooja ilma nautida, siis tuli meil oma plaanid ümber mõelda.

Läksime Bratislava eeslinna (ca 20 km) ühte ostukeskusesse aega viitma, seal sai Sigrid ühes mängunurgas natuke möllata ja ka põhjapõtrade saanis ühe sõidu teha.

Pilt meie hotellist. Ostukeskuses veetmise ajal muutus ilm soojaks ja ilusaks, kuid peale lõunat hakkas jälle sadama ja lausa müristas ning lõi äikest. Õhtul läks jälle ilusaks ja siis tegime väikese jalutuskäigu kesklinnas.

Kahe vihmahoo vahel osutus meil võimalus külastada ka hotelli basseini. Sigrid möllas väikeses basseinis ja lubadus ujuda sai ka meie poolt täidetud. Senec on tõeline suvituslinn, kuid tema fenomen jääb meie jaoks avastamata. Järve ääres on jalakäijate tänav nagu Palangas, aga tunduvalt lühem, täis pikitud söögikohti ja majutusasutusi. Samuti suur  plats telkimiseks, kus suvitatakse tõenäoliselt nädalaid. Mida siin tehakse täpselt aru ei saanudki. Hotellis tuba on normaalne, kuid kohutavalt palav ja õhukonditsioneeri sisse lülitamise eest nõutakse 8 EUR ööpäevas. Aken on küll lahti, aga õhk ei liigu. Ja lauatelefon toas heliseb vahet pidamata, kui vastuvõtust küsisime, siis nad vastasid, et nad ei tea sellest midagi.

Käisime ühes toitlustuskohas kesklinnas söömas, Toomas tellis koha ja toodi terve kala.

4. päev Krakow - Senec

 Päeva alustasime Wieliczka soolakaevanduse külastamisega, meid lasti 130 meetri sügavusele ja alla tuli minna mööda treppe, ülesse sai liftiga. Kuna turiste oli massides, siis meile tundus, et meie saime ülesse tööliste liftiga. Aga maapinnale tagasi me jõudsime ja see ju kõige tähtsam. Tuur maa all kestis 2 tundi ja inglise keelse giidiga.Kaevandus oli külastamist väärt.

 Meil oli vahepeal kaasreisija ka nagu pildilt näha.

Peale soolakaevanduse külastamist hakkasime Senecisse sõitma (Slovakkia). Sooja oli pidevalt 28-29 kraadi, kuid vines. Täna õhtul Senecis ka tibas. Tegin mõned pildid auto aknast, meie teekond Slovakkiasse kulges mägedes, kus maksimum kõrguseks meie sõiduteel oli 971 meetrit üle merepinna. Kilomeetreid läbisime 403. Senecisse jõudsime suhteliselt hilja. Aga tõdesime, et siin eriti inglise keelt ei osata. Hotelli on suvituspiirkonnas ja kella 11 paiku õhtul melu käib. Hotelli vastuvõtust meist aru ei saadud, toa võti ei keeranud jne. Meil oli tellitud ka auto parkimine, aga kohale jõudes ei olnud ühtegi vaba kohta, aga hiljem selgus, et hotelli õues on parkla, tasuline küll, aga parem ikkagi, kui keset tänavat parkida. Hotellil on väga kiire raha kätte saamisega, tahtsid kohe tasumist ja meie seletusest, et maksame lahkudes, nad ka aru ei saanud. See on see hotell, kus suvalisel hetkel tuli ettemaksu nõue, mida me ei täitnud. Homme oleme siin ja vaatame linnas ringi. Ah jaa hotellil on oma välibassein.